Euroopa Liidu komisjoni määrus nr 1222/2009/EÜ nõuab, et kõikidel rehvidel, mis on toodetud autodele ja tarbesõidukitele pärast 1. juulit 2012, oleks spetsiaalne ühtne märgistus, mis annab infot rehvi kolme kirjeldava omaduse kohta:
1. kütusesäästlikkus klassifitseeritud A-st G-ni,
2. märghaardumine klassifitseeritud A-st G-ni ja
3. väline veeremismüra detsibellides.
Täpsema info EL-i rehvide märgistuse tingimuste kohta leiate Euroopa Rehvi- ja Kummitootjate Liidu (ETRMA) kodulehelt.
See määrus ei mõjuta järgmisi rehve: protekteeritud rehvid; professionaalsed maastikurehvid; võidusõidu-/sportautorehvid; teatavat tüüpi rehvid, mille eesmärk on parandada veojõudu, nt naastrehvid; T-tüüpi ajutised varurehvid; autorehvid, mis on toodetud enne 1990. aastat; rehvid, mille maksimaalne lubatud kiirus on 80 km/h; rehvid velgedele, mille diameeter on väiksem kui 254 mm või sellega võrdne või suurem kui 635 mm või sellega võrdne.
Märghaardumine
Rehvide kõige tähtsam ülesanne on tagada ohutus kõikides tingimustes. Märja teega haardumine on üks tähtsamaimatest rehvi kvaliteedi näitajatest.
Ometi ei tähenda parem teega haardumine alati madalamat veeretakistust ja nende saavutamine nõuab tavaliselt järeleandmist kvaliteedis. Tänu uuele EL-i rehvide märgistamise määrusele võivad ostjad valida endale sobivaima variandi.
Märgistus koosneb seitsmest klassist, kus märgisega A tähistatud rehvidel on kõige parem haardumine ja märgisega G tähistatud rehvid haarduvad kõige kehvemini.
Kütusesäästlikkus
Üks jõududest, mis mõjutab mootorsõidukite kütusekulu, on rehvide veeretakistus.
Veeretakistus tekib, sest rehv deformeerub pööreldes ja nii eraldub soojusenergia. Mida suurem on deformatsioon, seda suurem on rehvi veeretakistus ja seda rohkem läheb sõiduki liikumiseks vaja kütust. Teisisõnu tähendab rehvi madalam veeretakistus väiksemat kütusekulu, mistõttu tekib sõitmisel ka vähem heitgaase, sealhulgas süsihappegaasi.
EL-i rehvide uus märgistus näitab rehvi veeretakistust :märgis A tähendab, et kütusesäästlikkus on kõige kõrgem ja märgis G, et see on kõige madalam. Must nool (sellel juhul märgis B juures) skaala kõrval tähistab toote sooritust.
Liiklusmüra
Liiklusmüra on väga tähtis keskkonnanäitaja. Selle määramisel võetakse arvesse järgmiseid kriteeriumeid:
• liiklusintensiivsus;
• sõidustiil;
• rehvide ja tee koostoime.
Välismüra tasemed on jagatud kolme kategooriasse ja neid mõõdetakse detsibellides (dB), võrdluses Euroopa rehvide välismüra uute tasemetega, mis viiakse sisse 2016. aastaks.
1 must helilaine = 3 dB väiksem kui Euroopa kõige rangem tase tulevikus.
2 musta helilainet = vastab Euroopas tulevikus kehtestatavale tasemele.
3 musta helilainet = vastab praegusele Euroopa tasemele.
